EOVS PÕHIKIRI

Ühingu nimi soome keeles on Virolaisyhdistysten Verkosto Suomessa, lühend VYVS. Eesti keeles võib ühingu nimena kasutada Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes, lühend EOVS. Ühingut nimetatakse selles põhikirjas võrgustikuks. Võrgustiku asukoht on Helsingis.

Võrgustiku ametlik keel on soome keel. Võrgustiku töökeeleks on ka eesti keel.

Võrgustiku eesmärk on esindada Soomes eestlaste ühendusi üleriigiliselt ja rahvusvaheliselt, elavate eestlaste ühendusi üleriigiliselt ja rahvusvaheliselt, toetada Soomes tegutsevate eesti ühingute koostööd ja tegutseda riikliku keskorganisatsioonina. Võrgustiku eesmärk on parandada eestlaste kui vähemusrahvuse positsiooni Soomes ja edendada Soomes elavate eestlaste integreerumist Soome ühiskonda. Võrgustik toetab emakeele, identiteedi ja kultuuri säilitamist ning aitab Soomes elavatel eestlastel Eestiga sidet hoida.

Eesmärgi saavutamiseks jälgib võrgustik ametiasutuste tegevust ja õigusakte, annab hinnanguid ja teeb avaldusi seadusemuudatuste ja ametiasutuste muu tegevuse kohta. Samuti arendab võrgustik Soomes eestikeelset nõustamisteenust. Võrgustik korraldab oma liikmeskonnale koosolekuid, esitlusi, koolitusi ja muid teadmisi avardavaid üritusi, reise, telklaagreid ja pidusid. Samuti vahendab ja levitab võrgustik teavet ja viib läbi keele – ja kultuurialaseid hankeid projekte. Tegevuse võimaldamiseks võib võrgustik taotleda ja saada toetusi, võtta vastu annetusi ja testamente, omada ja hallata oma tegevuseks vajalikku põhivara ning vallasvara ja korraldada testamente, omada ja hallata oma tegevuseks vajalikku põhivara ning vallasvara korraldada vastava loaga korjandusi, tasulisi liikmesüritusi, loteriisid, väljamüüke ja muud majandustegevust, vastava loaga korjandusi, tasulisi liikmesüritusi, loteriisid, väljamüüke ja muud majandustegevust, aga sellisel viisil, et see tegevus ei tooks kasumit muud rahalist eelist ega muudaks võrgustiku tegevust peamiselt majanduslikuks.

Registreeritud ühing, mis aktsepteerib võrgustiku eesmärke ja põhikirja, võib saada võrgustiku täisliikmeks. Võrgustiku liikmeks vastuvõtmise kinnitab võrgustiku juhatus kirjaliku avalduse alusel. Võrgustiku juhatus võib õigustatud põhjusel liikmeks astumise taotluse tagasi lükata. Võrgustiku juhatus võib kutsuda auliikmeteks eelkõige isikuid, kel on võrgustiku tegevuse edendamisel silmapaistvaid teeneid. Auliikmetel on õigus võrgustiku koosolekutel kohal olla ja sõna võtta, kuid neil pole hääleõigust.

Liikmemaksud määrab üldkoosolek igal aastal täisliikmetele ja vaatlejaliikmetele eraldi. Auliikmed ei maksa liitumis- ega liikmemaksu.

Liige võib võrgustikust välja astuda, teatades sellest võrgustiku juhatusele või esimehele kirjalikult või teatades väljaastumisest üldkoosolekul. Liige võib võrgustikust välja astuda, teatades sellest võrgustiku juhatusele või esimehele kirjalikult või teatades väljaastumisest üldkoosolekul. Võrgustiku juhatus võib liikme välja arvata, kui liige ei ole tasunud liikmemaksu kahel järjestikusel kalendriaastal või kui liige on tõsiselt kahjustanud võrgustikku, selle mainet või liikmeid. Liikme väljarvamiseks tuleb reserveerida talle võimalus olla ära kuulatud. Väljaarvatud liikmel on õigus esitada väljaarvamise otsus üldkogule otsustamiseks esitades võrgustiku juhatusele või selle esimehele kirjaliku kaebuse 30 päeva jooksul pärast väljaarvamise otsuse kohta teate saamist. Väljaarvamine või väljaastumine ei vabasta juba tasumisele kuuluvatest liikmemaksudest ega anna õigust juba makstud liikmemaksude tagasimaksmisele.

Üldkogu koosolekul kuulub otsustusõigus liikmesühenduste esindajatele. Iga liikmesühendus saab saata ühe esindaja üldkogu koosolekule. Igal täisliikme esindajal on üldkoosolekul üks hääl. Hääleõigust pole aga neil täisliikmetel, kes on eelmise aasta liikmemaksu maksmata jätnud. Üldkogu koosolekul peab esindajal olema oma volituste kinnitamiseks volikiri, kust ilmneb tema valimine esindajaks üldkogul.

Õigus teha ettepanekuid, deklaratsioone ja võtta seisukohti üldkogu koosolekul on võrgustiku juhatusel ja liikmesühendustel. Ettepanekute, deklaratsioonide ja seisukohavõttude eelnõud esitatakse võrgustiku juhatusele hiljemalt viis (5) nädalat enne koosolekut. Võrgustiku juhatus annab nii ettepanekute kui ka deklaratsioonide ja seisukohavõttude eelnõude kohta oma hinnangud, mis tehakse üldkoosolekule kättesaadavaks koos muu koosolekumaterjaliga.

Üldkogu tuleb regulaarselt kokku igal aastal jaanuaris-mais. Kohtumise koha ja täpsema aja määrab võrgustiku juhatus. Korralisel koosolekul käsitletakse järgmisi küsimusi: Kehtestatakse koosoleku seaduslikkus ja kvoorum. Valitakse koosoleku esimees, sekretär ja kaks (2) protokolli audiitorit, kes võivad vajadusel tegutseda häältelugejana. Võetakse vastu koosoleku päevakord. Esitatakse aastaaruanne. Otsustatakse aastaaruande vastuvõtmise üle. Esitatakse finantsaruanne ja tegevuse audiitori või revidendi arvamus.se audiitori või revidendi arvamus. Otsustatakse raamatupidamise aastaaruande kinnitamine ja heakskiitmine ning vabastatakse võrgustiku juhatus ja muud vastutavad isikud vastutusest. Valitakse võrgustiku juhatuse esimees järgmiseks tegevusperioodiks. Valitakse muud võrgustiku juhatuse liikmed järgmiseks tegevusperioodiks. Kinnitatakse järgmise aasta tegevuskava. Otsustatakse järgmise aasta liikmemaksude suurus. Võetakse vastu järgmise aasta eelarve. Valitakse üks (1) või kaks (2) tegevuse audiitorit või revidenti ja üks (1) või kaks (2) järgmise aasta audiitori või revidendi asetäitjat. Käsitletakse üldkogule esitatud deklaratsioonide, seisukohavõttude ja ettepanekute eelnõud. Käsitletakse muud koosolekukutses nimetatud küsimused. Kui liikmesühendus soovib saata eelnõu üldkogule läbivaatamiseks, peab ta selle esitama. Kui liikmesühendus soovib saata eelnõu üldkogule läbivaatamiseks, peab ta selle esitama kirjalikult võrgustiku juhatusele hiljemalt viis (5) nädalat enne koosoleku toimumist. Pärast seda, kui võrgustiku juhatus on asjaga tegelenud, eelnõu esitajal õigus tulla seda al õigus tulla seda al õigus tulla seda üldkogule tutvustama.

Üldkogu tuleb kokku kutsuda vähemalt neli (4) nädalat enne koosoleku toimumist meili teel. Üldkogu kutsub kokku võrgustiku juhatus.

Erakorraline üldkogu koosolek toimub siis, kui võrgustiku juhatus nii otsustab või kui vähemalt kolm (3) liikmesühendust esitavad juhatusele kirjaliku taotluse, et tegeleda võrgustikule teatatud küsimusega. Erakorraline üldkogu koosolek toimub kahe (2) kuu jooksul pärast seda, kui üldkogu on taotluse kätte saanud. Erakorraline üldkogu võib otsustada ainult koosoleku kokkukutsumise teates nimetatud küsimusi. Erakorralise üldkogu kokkukutsumisel järgitakse käesoleva põhikirja 11. paragrahvi sätteid.

Kui ühingute seaduses või käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, toimub hääletamine üldkogu koosolekul lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku esimehe hääl, valimiste puhul aga loos. Hääletamine toimub avalikul hääletamisel, välja arvatud juhul, kui mõni esindaja nõuab salajast hääletamist, kuid valimiste puhul on hääletamine alati salajane.

Võrgustiku juhatus koosneb esimehest, keda nimetatakse võrgustiku esimeheks ja veel 4-6 üldkogu valitud liiget. Võrgustiku juhatus valib oma liikmete hulgast esimese ja teise aseesimehe. Lisaks sellele valib võrgustiku juhatus oma liikmete hulgast või väljaspoolt sekretäri, laekuri ja muu vajaliku personali. Kui esimees ei saa kohal olla, tegutseb tema asemel võrgustiku esimene aseesimees. Kui ka tema saa kohal olla, asendab teda võrgustiku teine aseesimees.

Võrgustiku esimehe valimised toimuvad ühes või kahes voorus. Kui üks kandidaat on saanud üle d ühes või kahes voorus. Kui üks kandidaat on saanud üle poole esimeses voorus antud häältest, valitakse ta võrgustiku esimeheks. Vastasel juhul toimub kahe esimeses voorus enim hääli kogunud kandidaadi vahel teine voor. Võrgustiku teiste juhatuse liikmete valimine toimub ühingute seaduse § 29 lõike 3 punkti kohaselt. Võrgustiku teiste juhatuse liikmete valimine toimub ühingute seaduse § 29 lõike 3 punkti kohaselt.

Võrgustiku tegevusperiood on üldkogude vaheline periood.

Võrgustiku juhatus kutsutakse kokku, kui esimees seda vajalikuks peab või kui vähemalt pooled võrgustiku juhatuse liikmed on seda kirjalikult esimehelt nõudnud. Võrgustiku juhatus on otsustusvõimeline kui vähemalt pooled selle liikmetest ja esimees uhatus on otsustusvõimeline kui vähemalt pooled selle liikmetest ja esimees või üks aseesimeestest on kohal. või üks aseesimeestest on kohal. või üks aseesimeestest on kohal. Võrgustiku juhatuse koosolekutel võib juhatuse otsusel osaleda ka telekommunikatsiooni või muude tehniliste vahendite abil.

Hääletamine võrgustiku juhatuse koosolekutel toimub lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku esimehe hääl, valimiste puhul ja salajasel hääletamisel aga loos. Hääletused toimuvad kasutades avalikku hääletamist. Valimised alati salajase hääletamisega.

Võrgustiku nime kirjutavad võrgustiku esimees või aseesimehed, alati kaks koos.

Võrgustiku majandusaasta on kalendriaasta. Finantsaruanded allkirjastab võrgustiku juhatus.

Koosolekukutses märgitakse kõik muudatused põhikirjas või võrgustiku tegevuse lõpetamine. Põhikirja muutmise otsuse teevad kaks järjestikust üldkogu koosolekut, millest vähemalt üks peab olema korraline, vähemalt kahe kolmandiku (2/3) häälteenamusega. Kui põhikirja muutmist peetakse kiireloomuliseks, siis vähemalt viie kuuendiku häälteenamusega (5/6) otsustatakse põhikirja muutmine sama koosoleku ajal. Sel juhul võetakse kavandatav muudatus vastu, kui see tunnistatakse kiireloomuliseks kolme neljandiku (3/4) häälteenamuse otsusega. Võrgustiku tegevuse lõpetamise otsuse teevad kaks järjestikust üldkogu, millest vähemalt üks peab olema korraline, vähemalt kolme neljandiku (¾) häälteenamuse otsusega. Kui võrgustiku tegevus tegevus lõpetatakse, tuleb selle ressursse kasutada võrgustiku eesmärkide kohaselt viisil, mille määrab võrgustiku tegevuse lõpetamise otsuse teinud viimane üldkogu.