Pirkanmaa on Soomes üks olulisemaid soome-eestlaste tugipunkte ja Pirkanmaa eestlastel on mitmeid viise aktiivseks ühiskondlikuks tegevuseks nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasemel.
ETNO, etniliste suhete nõukogu Soomes, tegutseb riiklikul tasemel etniliste vähemuste, immigrantide, ametiasutuste, erakondade ja valitsusväliste organisatsioonide vahelise dialoogi foorumina. ETNO liikmed tulevad kokku regulaarselt, et jagada infot ja tuua välja erinevaid arvamusi ja kasvatada teadlikkust Soome mitmekultuurilisusest.
Eestlasi Kesk-Soomes esindab ETNOs Pirkanmaa Tuglase Selts. Tuglase Seltsi peakontor on Helsingis, kuid Soomes on 11 kohalikku seltsi, millest aastal 2015 asutatud Pirkanmaa Tuglase Selts on üks suuremaid.
Küsisime Pirkanmaa Tuglase Seltsi asutajaliikmelt Kristiina Teissilt tema kogemuste kohta Pirkanmaa eestlaste kaasamises ühiskondlikes tegevustes.
Teiss on töötanud Tampere linnas integratsiooni- ja lõimumisega seotud asutustes ja tööülesannetes juba alates aastast 2007. 10 aastat töötas Teiss mitmekeelses infopunktis Mainio, mille algataja ja arendaja ta oli. Ta aitas kaasa ka eestikeelse nõustamise algatusele ning pakkus ise eestikeelset nõustamisteenust.
Aktiivne töö ETNO nõukogus nõuab aega ning panust
Teiss valiti ETNO esindajaks Pirkanmaan Rasismin Vastainen Tuki Ry (Rasismi Vastane Tugi MTÜ) kaudu aastatel 2008-2009 ja ta tegutses ETNOs 4 aastat ehk ühe tegevushooaja.
Ta tegi algatuse ka Kesk-Soome ja Pirkanmaa ETNO koostööle Pirkanmaa Tuglase Seltsi kaudu tegevushooajale 2020-2024. Teiss ise on hetkel ETNOs Tampere linna esindajana asendusliikmena.
„Paraku sellistes nõukogudes ja organisatsioonides peab esindaja olema kas töörolli poolest sinna asetatud või peab tal olema piisavalt vaba aega,“ kirjutab Teiss. Ajaressursi puudus on mõjutanud PTSi osalust ETNOs negatiivselt.
Praegusel tegevusperioodil on ETNOl olnud vaid üks projektirahastusega projekt, kus PTS ei ole aktiivselt osalenud just ajapuuduse tõttu.
Teiss ei ole ise eestlasi puudutavatel teemadel Pirkanmaal kaasa rääkinud, kuna ta on tegutsenud Tampere linna või teise organisatsiooni esindajana. Ta puutus siiski kokku teemadega, mis on olulised ka soome-eestlaste jaoks.
„Oleme koos teiste Eesti seltsidega üritanud Tampere tasandil mõjutada seda, et eestikeelne nõustamine taasavataks Mainios,“ kirjutab Teiss. Töö aga ei andnud tulemusi eestlaste kõrge integreerumistaseme tõttu, kuna teised immigrandigrupid vajavad rohkem toetust.
Pirkanmaa immigratsioonitöös on prioriteedina mitteeurooplaste integratsioon ja teenused
ETNOle lisaks on Pirkanmaa Tuglase Seltsi esindaja Tampere linna immigratsiooni nõukogus (Maahanmuuttajaneuvosto), mis tegeleb Tampere linna immigratsiooniga seotud teenustega ning teemadega.
Diana Maisla on hetkel nõukogus esindajana. Tema sõnul pole nõukogus otseselt eestlaste arvamused esil olnud, kuna räägitakse üldiselt immigratsiooni ning integratsiooni teemadel. Maisla arvates võiks vestlustesse kaasata rohkem eestlasi puudutavaid teemasid: “Eestlased võivad ju kogeda võõraviha (ksenofoobiat), mitte niivõrd rassismi. See nõukogu esindab ka pigem mitteeurooplaste huvisid.“
Pirkanmaa eestlaste arvamusi võiks rohkem arvesse võtta
Aktiivset tööd eestlaste arvamuste kuulda võtmises on Pirkanmaal tehtud ja võiks rohkemgi teha. Teissi sõnul on see ka eestlaste endi teha. Hea näide on oma emakeele tundide korraldamine, mis nõuab perede motivatsiooni ja aktiivsust. „Sellel teemal on ka positiivseid näiteid kui paar aastat tagasi vanemad aktiveerusid ja olid linnaga kontaktis tundide korraldamise suhtes,“ kirjutab Teiss.
Pirkanmaa eestlaste kuulmine ühiskondlikel teemadel on siiamaani olnud keeruline ajapuuduse ning nõukogude oma prioriteetide tõttu. On arusaadav, et teistel immigrandigruppidel on rohkem probleeme, mille tõttu eestlaste integratsioonile pööratakse vähemalt Pirkanmaal vähem tähelepanu.
Toimetajad: Melanie Puck ja Ilona Kolberg
Intervjuu: Kristiina Teiss ja Diana Maisla