Kogu lasteaiapere on kevadet juba pikka aega oodanud ja nüüd on ta viimaks käes.
Sipsikute rühma pere on tutvunud taimede kasvatamise eluoluga ja oodanud mulda istutatud seemnte tärkamist. Iga üksiku taime ”ärkamine” mullast on tekitanud palju rõõmu ja elevust. Loodust on uuritud ja linnapildiga tutvutud, õpitud laule ja tantse.
Pargis käidi kaardi järgi orienteerumas ja pühade eel on plaan minna ”munajahile”
Põnnide rühm on õppinud laule ja tantsuliigutusi juurde ning harjutanud loomapiltide järgi loomade nimetusi. Põnnide rühmas on suure tähelepanu all koos tegemine ja on harjutatud koostegemise reegleid. Hästi tuleb välja koolimäng.
Klaabud on õppinud tundma kella, meisterdanud selle endale, saanud selgeks numbrid kellal. Hästi tuleb Klaabudel välja hommikuringis oma järjekorra ootamine, sest koerake liigub käest kätte ja jutuvooru pikkust mõõdab liivakell, sellel põhjusel ikka, et kõik saaks rääkida ja omad mõtted edasi anda. Klaabude koolieelikud õpivad tähti ja tähe järjekorda sõnas, loendame ja harjutame matemaatikat, püüame leida ümbritsevas keskkonnas geomeetrilisi kujundeid ja üleüldse luua igapäevase eluga võimalikult palju seoseid. Tähtsal kohal on tunnete ja emotsionaalsete oskustega toimetulek, teineteisega arvestamine ja empaatiatunde tugevdamine, seda kõike saame õppida igapäevastest kohtumistest ja mängus. Reedene mänguasjapäev annab suurepärase võimaluse kinnistada mängu liitumise, teistega arvestamise ja asjade jagamise oskusi. Teatakse väga hästi, kuidas saada ja hoida sõpru.
Klaabudele on õpetatud ka erinevaid rahunemise harjutusi, milleks on hingamisharjutus oma käe sõrmede peal ja ka joogaharjutused. Liikumistunnis viiski õpetaja Kerlyn läbi joogatunni, mille lapsed innuga vastu võtsid. Tagasiside lastelt oli väga positiivne.
Klaabud on esmaspäeviti aina käinud retkedel, küll veebruaris olime uisutamas kogu kuu ja seeläbi said lapsed suurepärase kogemuse, et harjutamine teeb meistriks!
Möödunud esmaspäeval käisime aga Malmikartano mäetippu vallutamas. Kõndisime vapralt 370 trepiastet mäkke ja imetlesime kõrguses loodust ja linnapilti, taas olid abiks mõisted kõrge-madal, kaugel-lähedal, keskel, silmapiir jne. Mäest alla sai õnneks mööda lund libisedes ja joostes. Tore on tõdeda, et lapsed on valmis liikuma palju looduses ja saavad kõigega suurepäraselt hakkama. Malmikartano mäe tipus oli tore jalgu puhata ja nautida vaadet!
Meil käisid ka külalised Aserbaidžaanist ja tõid kingiks kaasa imeilusa 3D raamitud pildi rahvuslikus stiilis pillide ja vaibaga.
Annika tutvustas neile Soome haridussüsteemi ja meie lasteaia tegevuspõhimõtteid.
Lastele oli taas põnev päev!
Õpetajadki on saanud palju täiendkoolitust märtsikuu jooksul- teemadeks laste erinevate vajadustega arvestamine ja toetamise vajaduse selgitamine ning elluviimine. Raskete käitumisprobleemidega toimetulek ja erinevate kultuuritaustadega arvestamine. Oluline on lapsega empaatiliselt suhelda, tema vajadusi märgata ning rakendada abistavaid käitumismalle. Tähtsaim on koostöö nii pedagoogide vahel kui ka peredega.
Peredega koostööd on toetanud Anni külaskäigud kodudesse. Igal reedel loositakse välja uus pere, kuhu Anni nukk nädalavahetuseks läheb. Kõigest põnevast, mida Anniga koos tehakse, antaske väike kokkuvõte nii teksti kui ka piltide näol. Anni külaskäik on väga oodatud päev laste hulgas, ning lasteaed saab omalt poolt paremale koostööle kaasa aidata!
Järgnevaks Anni jutustus ühe pere külaskäigust.
Olen Anni. Reedel läksin ma külla Ketterile ja Renarile. Esimene päev möödus meil nii lustlikult ja kiirelt, et unustasime teha pilte. Oli naistepäev, ja me läksime lilledega külla Ketteri ja Renari vanaemale ja vanaisale. Sinna saabus ka teisigi sugulasi. Minuga tutvuti seal samuti ja sain olla ka pidulauas. Igakord kui Ketter ja Renar oma vanavanemaid külastavad, siis neil on vannipäev. Nende vanavanematel on suur vann, kus on palju ruumi sulistamiseks. Seal läks neil palju aega. Sinna mina kaasa minna ei saanud, muidu oleksin märjaks saanud. Kui oli koju mineku aeg siis Ketter suutis oma emmet ja issit veenda, et mina, Ketter ja Renar võiksime jääda ööseks vanaema ja vanaisa juurde. Sellest sai müramiserohke õhtu ja tuttu võis minna multikaid vaadates.
Laupäevane päev oli poodlemise päev, kus emme varus nädalase toidukraami ja issi aitas tassida. Mina olin Ketteri ja Renari käes kogu aja. Ketteri ja Renari vanemad lubasid kõigil valida midagi oma maitse järgi õhtuseks maiustamiseks. Ketter ja Renar olid väga lahked ja jagasid õhtul kõike ka minuga. Peale poodi läksime autot pesema. Väga huvitav oli teada saada, et Renarile meeldib väga käia autot pesemas autopesulas. Talle meeldis vaadata vahutavaid aknaid ja värvilisi tulesid läbi aknaklaasi. Ketter samal ajal kuulas muusikat ja ümises kaasa. Lisaks olin ma tal süles ja Ketter tantsutas mind. See oli vahva. Õhtu saabudes tudusin ma Ketteri ja Renari kaisus. Pühapäev oli samuti väga mänguline. Me mängisime Memory't ja taga ajamist. Samuti mängisime klotside, legode ja autodega. Ketter sõidutas mind veel oma kiire tõuksiga. See oli nii lõbus. Samuti lugesime muinasjutu raamatut Bambi'st. See rahustas meid mürakarusid natukeseks ajaks maha. Õhtul võisime veel natukene multikaid vaadata ja muusika saatel tantsida. Lõpuks sättisime kõik asjad korda, et minna järgmisel päeval taas lasteaeda. Panime riided valmis, pesime, pakkisime lasteaia kotid ära ja kontrollisime, et midagi ära ei unustaks. Esmapäeva hommikul ärgates selgus, et me ei lähegi lasteaeda. Renaril vaevas natukene kõht. Me saime lisa päeva koos olemiseks. Sel päeval me joonistasime, värvisime guašš värvidega ja tegin koos Ketteri ja Renariga suurtest klotidest rongi, millega vurasime ringi. Ketterile meeldis väga koos emmega toimetada ja Renarile meeldis koos issiga askeldada. Mina oli korda mööda nii Ketteri kui ka Renari toimetuste juures. Siin ma oma jutukese lõpetan ja lähen mängin Ketteri ja Renariga edasi. Ma näen, et nad just alustasid uue mänguga, millest väga soovin osa võtta.
Vahetult enne lihavõttepühi sisustasime nädala kasvamise ja arenemise teemal ja kevade algus sobib selleks kenasti. Kogu loodus hakkab vaikselt ja tasapisi kasvama justkui tärkama uuesti elule. Lapsed teavad, et lumi sulab, päike soojendab ja vihm peseb. Anni lasteaia rühmad istutasid mulda maitsetaimi, külvasid muru ja saavad nüüd jälgida, kuidas taimed kasvavad ja arenevad. Justkui oma kasvuhoone paigutatud mingripp kotti aknale.
Mänguväljakul oli tibude piltide otsimise võistlus. Lehdoki mänguväljaku personal oli paigutanud tibude pilte ümber väljaku ja lastele anti korraldus otsida kõik tibud, mida ühtekokku oli 35.
Meie võistluse parimad olid Krisete ja Jessica Ka poiste paar Robin ja Brenet olid edukad otsijad (24). Preemiaks tibu kleeps ja maius.
Munade värvimine oli samuti põnev tegevus, ette valmistatud värvilahusesse kastsid lapsed igaüks oma muna.
Põnnide rühma lapsed tegid vahva jänese ühistööna, toovad ju jänesed meile mune😉
Pühadenädal lõpeb neljapäeval suure munaotsimise orienteerumismänguga. Lihavõtte orienteerumine mänguväljakul on kujunenud juba vahvaks traditsiooniks. Hommik algab jänese toodud kirjaga, kus on kõikidele rühmadele oma kaart.
Neljapäeval käisime Pasila raamatukogus soomekeelset muinasjuttu kuulamas ja soovisime häid munadepühi kõigile.
Muhedat aprillikuud!
Annika Madisson AnniLa ry