Septembrikuus tähistasime mitut kurba tähtpäeva. 28. septembril mälestasime lähimineviku suurimat katastroofi, Estonia hukkumise 30. aastapäeva.
Traagilised ajad olid aga ka kaheksakümmend aastat tagasi 1944. aasta sügisel, kui sõja jalust põgenes Eestist meritsi ja maitsi 80 000 inimest. Paljudele peredele oli see väga raske valik, kuna maha jäid kodud ja kogu maine vara, sageli ka sugulased ja sõbrad. Kaasa sai võtta vaid kõige hädavajalikuma, mis mahtus väiksesse kohvrisse või kompsu ja mida jaksas käe otsas kanda. Kuid mälestus nõukogude aja koledustest - lähedaste küüditamistest ja vangilaagritest mõni aasta varem oli veel värske. Punaarmee pealetung tähendas uut okupatsiooni ja elud olid ohus. Loodeti peagi koju tagasi pääseda, keegi ei osanud tollal ju arvata, et Eesti jääb raudse eesriide taha ligi viiekümneks aastaks. Koos Saksa sõjaväega lahkusid ka tuhanded kodumaa vabastamise eest võidelnud sõjamehed Eesti leegionist, neid oleks ees oodanud mahalaskmine.
Mitte kõik sõjapõgenikud ei jõudnud pärale. Neid, kes jõudsid, ei oodanud ees pudrumäed ja piimajõed, vaid rängad katsumused. Meie rahvale omase sitkusega ehitati võõrsil üles uus elu, kuid kodumaad ei unustatud. Nii lõhestus rahvas kodu- ja väliseestlasteks, kuid koostööd tehes, ühiseid tähtpäevi tähistades ja traditsioone järgides ning rahva ühismälu täiendades saame jälle olla üheskoos.
Suurpõgenemise aastapäeva tähistati üle Eesti
1944. aasta suurpõgenemise aastapäeva tähistati tänavu Eestis pagulasteemaliste konverentsidega Haapsalus, Tartus ja Tallinnas, pärgade asetamisega Vabadussamba jalamile Tallinnas ja tähtpäeva auks valminud uue mälestusmärgi juurde Pärnus, mälestusteenistustega Tallinna Jaani ja Pärnu Eliisabeti kirikus. 19. septembril avas välisminister Margus Tsahkna piduliku tseremoonia Vabaduse väljakul, kus pidas kõne ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) abiesimees, kauaaegne Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides juht Marju Rink-Abel. ÜEKNi nimel asetasid pärja esimees Sirle Sööt ja suurpõgenemise toimkonna juht Iivi Zajedova. Sündmust õnnistas ja Jaani kirikus jutlustas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kõikjal üle Eesti helistati kirikukelli.
Suurpõgenemise aastapäev väliseestlaste kogukondades
Väliseestlaste kogukondade jaoks oli väga tähtis päev 21. septembril Pärnus, mil jõe kaldal avati 1944. aasta septembrisündmuste auks mälestusmärk Puudutus. Selle rajamiseks koguti ÜEKNi eestvedamisel aasta jooksul annetusi üle maailma, kusjuures suurima panuse andsid eestlased pagulasorganisatsioonidest Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja mujal. Eestis oli võimalik annetada Tammepuu Eesti klubi kaudu, mis eesotsas Iivi Zajedovaga korraldas koostöös Eesti Mälu instituudiga tänavu ka mitmeid pagulasteemalisi konverentse. Zajedova juhatas samuti mälestusmärgi avamise tseremooniat Pärnus. Projekti juht ja annetuste kogumise korraldaja on aga ka ise paadipõgenik, paarikuisena ema süles võõrsile põgenenud Kristi Vuht Allpere USA-st. Ta esines liigutava kõnega ja just nõnda, isiklike lugude kaudu tutvustati ju ka mälestusmärgi rajamise mõtet ja koguti annetusi.
Kõnega esinesid veel president Toomas Hendrik Ilves, EV välisministeeriumi üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna peadirektor Marin Mõttus, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja ÜEKN abiesimees Marju Rink-Abel. Skulptuuri ideed ja saamislugu tutvustas selle autor Elo Liiv ja mälestusmärgi õnnistas sisse EELK piiskop emeeritus Tiit Salumäe. Sündmusele lisasid pidulikkust Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja naiskoor Leelo ning mälestusmärgi juurde ülesrivistatud noorte lipuvalve.
Okupeeritud Eestis mahavaikitud pagulasteema ja ülekohtuselt reeturiteks tembeldatud põgenike lugude lisamine Eesti ajaloo kogupilti on alanud, kuid kooliõpikutesse pole see veel jõudnud. Palju tööd on ees põgenike ja nende järglaste järjekindla tegevuse uurimisel eesti keele ja kultuuri säilitamisel asukohamaades ja nende panuse tutvustamisel võitluses Eesti vabaduse eest. Igaüks meist saab anda oma panuse ajaloolise tõe jalule seadmiseks. Vabaduse säilimine ei ole ju midagi enesestmõistetavat, selle eest tuleb jätkuvalt seista. Üheskoos tegutsedes suudame rohkem.
Ilona Kolberg
EOVSi esindaja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatuses