Risto Vuorineni romaani ”Vastaskalda kutse” tegevus kulgeb vaheldumisi Soome lahe põhja- ja lõunakaldal. Autor kirjeldab sündmusi ühe Soome ettevõtliku ja tööka pere silmade läbi. Lugu algab1970ndatel, mil pereisa Tallinnas hotelli ehitab ja teenitud rahaga oma unelmate transpordifirma asutab, kuni saabub majanduslik krahh – Soome masu ehk lama. Poeg asub aga tööle ema reisifirmas Tallinnas, kogeb murrangulisi aegu Nõukogude Liidu kütkeist vabanevas Eestis ja rajab Setumaalt pärit andeka varieteetantsija ja lauljaga ühise kodu.
Huvitav on Karjala ja Setumaa saatuse kõrvutamine. Pereema on sõjapõgenik Venemaa anastatud Karjala aladelt ja see seob teda tulevase miniaga, kes on pärit Venemaa osaks jäänud Setumaa piirkonnast. Nende isiklik kodukaotuse ja juurtetuse kogemus loob sideme ka siis, kui teineteise keelt veel ei osata. Ühine ”keel” leidub hoopis kiusust ja sõimusõnadest, millega kaasmaalased neid venelasteks pidades kostitasid – ryssä ja setu. Setude väärikus on nüüdseks küll taastatud, aga Venemaale jäänud osad Setumaast ja Karjalast on ju endiselt tõsiasi, mida romaan meelde tuletab.
Haaravate ja kohati koomilistegi sündmuste taustal toimetab värvikas seltskond, kust mitut sorti sõprade, töökaaslaste, kunsti- ja teatriinimeste ning kaunite naiste kõrval ei puudu ka allilma tegelased, nuhid, sahkerdajad, pisisulid ja suured vargad. Samal ajal avanevad lugejale Soome pankade kuritegeliku laenupoliitika tagamaad, mis viivad tuhanded meretagused ettevõtted pankroti äärele ja nende omanikud enesetapumõtetele. Arvan, et nii mõnigi meist pole selle Soome ajaloos ennneolematu tragöödiaga kursis.
See kõik võiks ju olla lihtsalt üks põnev lugemine, kui neil sündmustel poleks tõepõhja all. Vuorinen on mitukümmend aastat teeninud leiba ajakirjanikuna ja sellest suure osa vahendanud sündmusi ja uudiseid Eestist ja teistest Baltimaadest peamiselt Soome rahvusringhäälingule YLE. Tutvusime 1990-ndatel Tartus, mil kuulsin temalt neid hämmastavaid tõsilugusid, millest enamik põhines tema Eestis ja Soomes tehtud arvukatel intervjuudel.
Pole juhus, et taasiseseisvunud Eestit tollal vahel Metsikuks Idaks kutsuti – rahade ja varade oma taskusse kantimine käis täie hooga. Muutuste tuules püüdis ju nii mõnigi tänane tuntud tegelane sogases vees kalu püüda. Siiski ei soovita ma raamatust prototüüpe otsida. Tegu on ikkagi sündmuste mitmekordse ilukirjandusliku töötlusega, mille esimene minu tõlgitud ja toimetatud variant valmis juba enam kui seitsme aasta eest.
Risto Vuorinen on ka läbi ja lõhki muusikamees ning mitmete festivalide algataja nii Soomes kui Eestis. Lugeja rõõmuks on autor raamatu lõppu lisanud romaanis mainitud muusikapalade loetelu. Miks mitte neid lugemise saateks ka kõlada lasta. Muusikas on eri taustaga inimesi ühendav jõud ja seda osatakse nautida Soome lahe mõlemal kaldal.
Ilona Kolberg, ”Vastaskalda kutse” tõlkija
